Kas sa raamatuid ikka loed?!
Tänapäeval tundub lugemine vahel nagu luksus. Ajapuudus, müra ja kiirus võtavad oma. Aga minu jaoks on lugemine olnud alati midagi enamat – see on viis investeerida iseendasse. Ja mitte ainult iseenda arengusse ja heaolusse vaid ka nende inimeste omasse, kellega ma koos töötan, suhtlen ja kasvan.
Aastaid tagasi lugesin palju. Pigem meelelahutuseks, pigem iseendale ja ainult uute kaantega raamatuid otse poest. Siis tuli paus. Tuli päris pikk paus ja lugemine jäi tahaplaanile.
Nüüd olen uuesti leidnud tee tagasi raamatute juurde – teistsuguste raamatute juurde. Enam ei loe ainult meelelahutuseks ega ainult iseendale. Lugemine on saanud jälle oma koha minu elus, aga see on palju teadlikum. Külastan pigem raamatukogu kui raamatupoodi. Ma loen aeglasemalt. Ja ma loen ainult paberil – see on minu viis aeg maha võtta ja päriselt kohal olla.
Olen paari viimase aasta jooksul seadnud endale lugemise eesmärke ja jälginud nende täitumist. Ja ei saa salata - kui eesmärk saab ületatud ning äpp viskab ette medalid ja karikad, siis see teeb rõõmu. :) Aga mida rohkem loen, seda enam taipan – pole tähtis kui palju sa loed, vaid mida sa loed. Mõnikord raputab üksainus lause rohkem kui kümme raamatut. Raamatud ei anna alati selgeid vastuseid. Tihti esitavad nad lihtsalt õigeid küsimusi. Ja vahel on see kõige väärtuslikum, mida õppimine üldse anda saab. Lugemine puudutab, kui annad sellele võimaluse.
Üks asi, mida olen raamatutest veel õppinud – need kasvatavad empaatiat. Nii personalitöös kui koolitajana on see oskus hindamatu - mõista ilma parandamata. Raamatud annavad võimaluse näha elu teise nurga alt, teiste silmade läbi.
Lugemisest saab tõeline õppimine siis, kui mõttega kaasa töötada – jagada, arutada, kirjutada. Olen hakanud olulisi mõtteid kirja panema, arutama neid sõprade ja kolleegidega. Lugemine on saanud osaks minu elust, see mõjutab minu tööd ja minu koolitusi.
Ja milliseid ägedaid võimalusi raamatud ka koostööks pakuvad! Lugemine ei pea üldse olema üksildane tegevus. Oled sa mõne raamatuklubi liige? Või teinud muul viisil ühislugemist? Mastermind grupis oleme mitu korda võtnud ette ühe raamatu, lugenud selle läbi ja seejärel koos arutanud. See loob ühise keele, sügavamad vestlused ja aitab märgata asju, mida ise lugedes võib-olla ei oleks märganudki. Samas tean ka nüüd, et raamatute mõju on väga isiklik – mis mind puudutab, ei pruugi teist üldse kõnetada. Seepärast räägin raamatutest alati selle põhjal, mis kogemuse mina sain. Aga sinu kogemus võib olla hoopis teistsugune.
Mida ja kuidas aga raamatutest õppida? Teadmised muutuvad tööriistadeks ainult siis kui neid kasutama hakkame. Mulle on alati meeldinud lugeda elulisi ja emotsionaalseid raamatuid. Need on sageli kurvad, ausad ja mõtlemapanevad. Võib-olla vajan neid just selleks, et väärtustada rohkem seda, mis mul olemas on? Ilona Boniwelli „Positiivne psühholoogia“ aitas mul näiteks paremini mõista, miks liigne valikuvabadus võib meid hoopis stressi viia. See on kindlasti üks neist raamatutest, mida tahaksin soovitada kõigile.
Lugemine on üks lihtsamaid viise endasse investeerida. Aga miks sina loed? Kas mõistmaks paremini maailma või hoopis iseennast? Kas jagad oma lugemisi või hoiad need vaid enda teada?
Jaga oma mõtteid. Ja kindlasti ka mõnda raamatut, mis sind viimasel ajal tõeliselt mõjutanud on.